Virtsu on viimastel aastatel muutunud paigaks, kus arendused on järjest enam silmaga nähtavad. Väikeses mereäärses alevikus on korraga käsil mitu eri valdkonda puudutavat projekti – arendatakse uut elamu- ja ettevõtluspiirkonda, uuendatakse elektrivõrku, ehitatakse uut tuletorni ning valmistutakse tulevikus Virtsu–Kuivastu liinile saabuva elektrilise parvlaeva teenindamiseks.
Kui vaadata viimase paari aasta arenguid tervikuna, võib öelda, et Virtsu muutub tasapisi nii elanikele, ettevõtjatele kui ka külalistele tänapäevasemaks ja atraktiivsemaks.
Werderholmi kvartal – uus elu endise kalatehase alal
Üks Virtsu kõige silmapaistvamaid arenguid on vana kalatehase piirkonda kujundatav Werderholmi kvartal. Tegemist on mereäärse alaga, kuhu kavandatakse omavahel seotud elu-, ettevõtlus- ja puhkevõimalusi.
Werderholmi arenduse keskmes on elamukrundid, äripinnad ning tootmisvõimalused. Arendaja andmetel on piirkonda kavandatud 11 üksikelamukrunti, kolm kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonet ning seitse tootmishoonet. Lisaks kuuluvad terviklahendusse majutus, sadam ja promenaad.
See tähendab, et Werderholm ei ole pelgalt uus elamupiirkond. Eesmärk on kujundada alast koht, kus saavad kõrvuti toimida kodud, ettevõtlus ja merega seotud vaba aja veetmine.
Virtsu jaoks on oluline ka see, et vana ja osaliselt amortiseerunud tööstusala saab uue funktsiooni.
Promenaad toob mere inimestele lähemale
Werderholmi puhul on üks huvitavamaid märksõnu promenaad. Mereäärne avalik ruum annab võimaluse nautida Virtsule iseloomulikku rannajoont ka neil, kes kvartalis ei ela ega tööta.
See võib tulevikus muuta piirkonna ka kohalike elanike ja turistide jaoks üheks Virtsu mõnusaks jalutuskohaks – kohaks, kus saab peatuda, vaadata merele, jälgida sadamaelu ning nautida päikeseloojangut.
Virtsu saab endale uue maamärgi – tuulikulaba
Werderholmi kvartalisse on kavandatud ka üsna eriline eksponaat: ligi 38 meetri pikkune ja umbes kaheksa tonni kaaluv tuulikulaba.
Tegu ei ole enam tuulepargis kasutatava labaga. See pärineb Esivere külas asuvast Tooma tuulepargist ning Werderholmis saab sellest avaliku ruumi osa. 2026. aasta suvel kuulutati välja kunstikonkurss, mille tulemusena kaetakse laba Virtsu-teemalise kujundusega. Lääne Elu kirjutas juulis, et laba paigaldatakse Werderholmi kvartali lõunapoolsesse otsa ning selle mere poole avanev külg on nähtav ka parvlaevalt saabujatele.
See on hea näide sellest, kuidas tööstuslikust objektist saab kujundada kohaliku identiteediga avaliku ruumi elemendi.
Tulevikus on tegemist objektiga, mida saavad nii kohalikud inimesed kui ka Virtsu külalised oma silmaga vaadata ja oma käega katsuda. Nii võib tuulikulabast saada üks Virtsu uutest äratuntavatest sümbolitest.
60 aastat teeninud kõrgepingeliin saab uuenduse
Kõik Virtsu arengud ei ole aga silmale sama hästi nähtavad. Väga oluline töö on toimunud elektrivõrgu uuendamisel.
Lihula–Virtsu 110 kV elektriliini projekt hõlmab olemasoleva liini rekonstrueerimist ning teise liini gabariitide tõstmist. Eleringi investeeringute kavas on Lihula–Virtsu 110 kV õhuliini ehituse ja rekonstrueerimise perioodiks märgitud 2023–2026.
Eleringi teatel tähendab Lihula–Virtsu lõigu rekonstrueerimine umbes 22 kilomeetri pikkuse kõrgepingeliini uuendamist. Tööde käigus tuli elektrivarustuse säilitamiseks teha ulatuslikult ajutisi lahendusi ja ümberlülitusi.
Virtsu jaoks on tegemist olulise taristuprojektiga. Tänapäevane elektrivõrk peab olema valmis teenindama nii olemasolevaid tarbijaid kui ka tulevikus lisanduvat elektritarbimist. Seega on elektriliini uuendamine oluline osa kogu piirkonna arengust.
Elektritaristu uuendused ei piirdu ainult õhuliinidega. Virtsus on tööd puudutanud ka 110/10 kV alajaama, kus alustati 10 kV jaotla rekonstrueerimist. Tööde hulka kuulusid projekteerimine, seadmete ja materjalide tarned ning ehitus- ja elektritööd.
Need on tööd, mida tavapärane Virtsu elanik võib-olla igapäevaselt ei märkagi, kuid mille mõju ulatub kaugele tulevikku. Töökindel elektrivõrk on eelduseks nii elamute, ettevõtete kui ka suuremate transpordilahenduste toimimisele.
Vana tuletorn langes, uus kerkib asemele
Virtsu üheks kõige sümboolsemaks muutuseks 2026. aastal oli vana tuletorni lammutamine.
- aastal valminud ja umbes 18 meetri kõrgune tuletorn oli jõudnud seisukorda, kus selle taastamist ei peetud enam ehitustehniliselt mõistlikuks. Transpordiameti tellitud ekspertiis näitas, et konstruktsioonide seisund ei taganud enam piisavat ohutust ja püsivust.
Nüüd on käimas järgmine peatükk: Virtsusse ehitatakse uus tuletorn. Tööde peatöövõtjaks on Hoogla Ehitus OÜ ning ettevõtte andmetel on uue tuletorni valmimisaeg 2026. aasta oktoober.
Seega ei kao tuletorn Virtsu maastikult – vastupidi, vana meremärk annab ruumi uuele.
Virtsu sadam valmistub elektrilise parvlaeva ajastuks
Kõige suurema tulevikumõjuga arenguid tuleb otsida aga sadamast. Virtsu sadamas valmistutakse uue põlvkonna parvlaeva tulekuks ning selleks rajatakse vajalikku elektrilaeva kaldalaadimistaristut.
Esialgu oli uue parvlaeva liinile jõudmine kavandatud 2026. aastaks. Tänaseks on ajakava muutunud: uus elektriline parvlaev peaks Virtsu–Kuivastu liinile jõudma 2028. aasta lõpus. ERR-i andmetel on Virtsu ja Kuivastu sadamates vajaliku laadimistaristu valmimine kavandatud 2028. aasta juuliks.
See on oluline täpsustus ka Virtsu tänavuse sügise vaatest: laadimistaristu arendamine on alanud, kuid selle eesmärk ei ole enam 2026. aasta sügisel saabuva laeva teenindamine.
Saarte Liinid on juba varem kirjeldanud, et elektrilise parvlaeva kasutamiseks tuleb Virtsu ja Kuivastu sadamatesse rajada kaldalaadimistaristu.
Väike alevik, aga suured muutused
Kui kõik need arengud ühele kaardile kokku panna, on pilt päris muljetavaldav.
Ühes Virtsu otsas kujundatakse vana kalatehase alale Werderholmi kvartalit, kus on ruumi uutele kodudele, ettevõtetele ja tootmisele ning kuhu lisandus promenaad. Samasse piirkonda tuleb ka omanäoline Virtsu-teemalise kujundusega tuulikulaba.
Teises suunas toimuvad elektrivõrgu uuendused, mille käigus rekonstrueeritakse Lihula–Virtsu kõrgepingeliini ning uuendatakse elektritaristut.
Virtsu mereäärses siluetis on vana tuletorni asemel peagi uus navigatsioonimärk ning sadamas valmistutakse juba elektrilise parvlaeva ajastuks.
Need projektid on väga erinevad, kuid neid ühendab üks oluline märksõna – tulevik.
Virtsu ei muutu üleöö suureks linnaks ega pea selleks ka muutuma. Väikese mereäärse aleviku väärtus seisnebki selle mõõtkavas, looduses, meres, sadamas ja kogukonnas. Kuid selleks, et Virtsu oleks hea koht elamiseks, ettevõtluseks ja külastamiseks ka kümne või kahekümne aasta pärast, peab ka taristu ajaga kaasas käima.
- aasta sügisele vastu minnes võib seetõttu Virtsut vaadata kui paika, kus vana ja uus on korraga nähtavad. Ühelt poolt on alles ajalooline mereäärne alevik oma sadama, mõisa, linnuse ja rannaga. Teiselt poolt kerkivad uued lahendused, mis annavad Virtsule võimaluse olla senisest veelgi paremini ühendatud, ettevõtlusele avatud ja külalistele atraktiivne.
Virtsu areng ei ole ühe suure ehituse lugu. See on paljude väiksemate ja suuremate muutuste koosmõju – ning just seetõttu on järgmised aastad siin eriti huvitavad.