Väinamere embuses ja Lääne-Eesti aladel asuv väike kuid toimekas Virtsu alevik on alati olnud värvika ajalooga asula. Kuigi paljud reisjad läbivad Virtsut vaid kiirustamaks praamile, siis tasuks siiski hoog maha võtta ja avastada selle paiga tõelised varjatud aarded. Visit Virtsu heidab hetkel praamisadama kõrvale ning juhatab Teid läbi viie märgilise koha.
1. Puhtu saar ja Laelatu puisniit – liigirikas turism
Virtsus asuvad Puhtu poolsaar (Puhtulaid) ja Laelatu puisniit, mis kuuluvad Euroopa tähtsaimate looduskaitsealade hulka. Puhtu on tänapäeval poolsaareks muutunud, kuid säilitanud siiski oma eraldatuse ja looduskaitselise väärtuse. Siin asub Puhtu-Laelatu looduskaitseala, kus pesitsevad haruldased linnuliigid, nagu näiteks must-toonekurg ja merikotkas. Kevadrände ajal läbib Virtsut miljonid arktilised veelinnud, näiteks aulid ja vaerad.
Laelatu puisniit on kuulus kui üks liigirikkamaid poollooduslikke kooslusi Euroopas – teadlased on ühe ruutmeetri peal registreerinud üle 70 erineva taimeliigi! Samuti leidub Laelatus 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. See on ideaalne koht loodusturistidele, kes soovivad kogeda tõelist Eesti pärandmaastikku.
2. Virtsu vasallilinnus – killuke keskaegset ajalugu
Virtsu ajalugu ulatub tagasi keskaja hämarusse, mil siia rajati Virtsu vasallilinnus. Tegemist oli väikese, kuid strateegilise kivilinnusega, mille rajas tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopkond 15. sajandil. Virtsu linnus hävis 1533.aastal Saare-Lääne piiskopi ja markkrahvi Wilhelmi vahel puhkenud konflikti käigus.
Kuigi linnusest on säilinud vaid varemed, on see siiski oluline ajalooline mälestusmärk, meenutades Lääne-Eesti rikkaid keskaegseid suhteid ja kaitsevajadust. Aegamööda on linnust asutud taastama ning 2024.aastal paigaldati linnuse tornivaremele lipumast. Arheoloogid ja huvilised leiavad siit huvitavaid viiteid piirkonna rollile Liivimaa ajaloos.
3. Vana Virtsu–Rapla raudtee – mälestus Eesti tööstusajastust
Kas teadsite, et kunagi viis kitsarööpmeline raudtee otse Raplast Virtsu sadamani? 1930. aastatel rajatud Virtsu–Rapla raudtee oli osa Eesti tööstus- ja transpordivõrgu arengust. Esialgsete plaanide kohaselt pidi rajatama laiarööpmeline raudtee, kuid 25.mail 1928.aastal võttis Riigikogu vastu Raudteevõrgu arendamise seaduse, mis määras ehituseks siiski kitsarööpmelise raudtee. Rööbaste vahekaugus oli 750mm.
Liin suleti 1960. aastate alguses kuid mitmed raudteejaamad ja tammid on tänaseni säilinud. Huvilised saavad matkates või jalgrattaga sõites uurida endist trassi, mis meenutab ajastut, mil rongivile saatel kihutas Virtsu poole töökas Eesti.
4. Virtsu mõis ja park – aadlipärand Virtsu südames
Virtsu mõisa mainitakse esmakordselt 15.sajandi keskel, kuid komplektselt oma pargi ja kõrvalhoonetega jääb oma hiigelaega 18.sajandi teisel poolel. Puidust mõisahoone oli ühekorruseline ning nüüdseks on sellest säilinud vaid kelder, kus tänaseni toimetab legendaarne „Mutionu“ baar. Kuigi mõisahoone põletati maha 1917.aasta suvel, siis baroktne väravaehitis on siiani alles ning renoveeritud. Virtsu parki kasutatakse kogukonna üritusteks ning juba 58.korda toimus 2025.aastal juulikuus seal kaluritepüha „Virtsu Merepäev“.
5. Vana kalatööstus – tööstuspärandi jäljed mere ääres
Virtsu kalatööstuse praeguste hoonete ehitust alustati 1949.aastal, kui mõisa magasiait jäi kala mahutamiseks liiga väikeseks. 1957.aastal rajati kalavastuvõtupunkti baasil sinna Virtsu kalatehas. Tööstus toimis komplektsena ühel kinnistul ja kõik vajalikud tööd tehti ära eri tsehhides. Kalatööstuse konservitsehh suutis toota vahetusega 5000 tingkarpi, suitsutamistsehh töötles tonn kala sama perioodi jooksul. 1968.aastal läks tööstus „Virtsu Kaluri“ valdusesse ning järgmised 20 aastat oli tegemist peamise ja parima tööandjaga piirkonnas. Kui personalist jäi puudu, toodi rahvast bussidega mujaltki tööle.
Tänapäeval meenutavad seda aega mahajäetud tootmishooned. Kuigi need on ajahambast puretud, kannavad nad endas väärtuslikku pärandit. Werderholmi nime all tegutsev arendus on asunud kinnistu hiigelaega taastama, luues äri-ja elamupiirkonna kuid samas pakkudes võimalusi ka avalikule ligipääsule.
Virtsu pole lihtsalt praamisadam – see on väärtuslik sihtkoht, kus kohtuvad loodus, ajalugu ja tööstuspärand. Olgu su huvi botaanika, keskaeg, raudteed, mõisakultuur või lihtsalt vaikne jalutuskäik meretuules – Virtsu ootab sind. Kui sa järgmine kord sõidad Muhu või Saaremaa poole, võta aega ja peatu Virtsus. Siin on rohkem, kui esmapilgul paistab.
#VisitVirtsu #Lääneranna #EestiLoodus #AjaluguKohtubLoodusega